Sain üle mitme aasta ülikoolist ühe üliõpilastöö retsenseerida. Võib-olla tuli see sellest, et Facebookis oma vana juhendaja sõbraks võtsin, aga mine sa tea. Teema seostus minu uurimisteemaga - õpibarjäärid ja õppejõudude toetus üliõpilastele. Pean ütlema, et väga huvitav tegevus on retsenseerimine ja oi kui ajamahukas. Õnneks oli väga hea töö. Olen õnnelik, et sain seda analüüsida. Märkasin, et mul jooksevad mõtted praegu vabamalt. Seda panin tähele ka veebruaris, kui taas Vabaharidusliidus koolitamas käisin. Justkui settinud oleks kogu mu lugemus vahepeal olnud. Samas andis see seminaritöö märku, et minul on juba natuke aega õpingutest möödas. Ma ei tea siiamaani täpselt, kas ma liiga palju ei kirjutanud - tagasisidet ma ka ei saa vist. Ning sain teada ka, et teadus on edasi arenenud. Tea, kas võingi Vabaharidusliidus enam sellises sõnastuses rääkida.
Ühtlasi sain aru, et teadustegevus võib väga huvitav olla. Isegi huvitavam kui konverents :).
Kui olin terve päeva retsenseerinud, siis õhtul pesin aknaid.
1 kommentaar:
Liana, sa peaksidki teaduse liini jätkama. Sa oled piisavalt järelemõtlik ja tasakaalukas, et anda tagasisidet, mis mõjub konstruktiivselt.
Postita kommentaar