Suvelõpu Pärnu

Elu on endiselt...pinev. Aga suvel on vahepeal toredaid asju ka juhtunud. Ujumine jões kuumal suvel, sugulased mudavanni Guinessi rekordit püstitamas, sõpradega sünnipäeval kohvikus ja kõik need tervitused... Kirjutan siia lõpetuseks veel möödunud nädalavahetuse Pärnus käigust. Nagu ma juba ütlesin, mulle meeldib Pärnu. [Nojah, kus nüüd originaalne.] Tallinn meeldib ka, aga võtsin selgi suvel kätte ja läksin sinna. Siis 20. augustil jõudsin kohale ja jäin kohe ühtelaulmisest ilma, sest sõbranna oli muretsenud piletid kontserdimaja džässiõhtule. Sooäär, Vaigla ja Ruben koos tantsurühmaga Tee Kuubis esitasid Miina Härma teoseid džässivõtmes. Nimelt olid nad leidnud, et eestlastele on koorilaul umbes sama, mis džäss ameerikas (või umbes nii). Seepeale seadsidki nad Härma laulud džässiks :). Kontsert algas "Tütre tänuga" - väga südamlik lugu. /.../ Veel on märkimisväärne, et külastajad said tasuta kohvi/teed ja kooki või jäätist, veini. Istuti laudade taga. /.../ Niih, sinna läks minu ühtelaulmine ning ma ei kurvasta. Järgmisel päeval pidime linnas jalutama, kuid nagu kiuste sajab minu Pärnus oleku ajal ikka vihm. Jalutasime siiski ja lausa ülejõe mööda kaldapealset. Käisime Pärnu Keskuses näitust "Hüvasti Charli" vaatamas. Lõunal otsustasime tagasi ööbimispaika minna ja ... magasime mitu tundi. Arvestades, et suvel peab puhkama, oli see väga õige tegu. Siis peale seda käisime Kuursaalis diskol, kust õigel ajal koju tagasi saime. Pühapäeva hommikul käisime teenistusel ja siis einestasime veel kohvikus "Mahedik". Pakkisime asjad ning läksime veel randa vette jalutama. Tuul oli kõva, punane lipp keelas ujuda. Aga see on väga ilusa horisondiga rand... mulle lõppes see kõik sellega, et mu püksid olid põlvest saadik läbimärjad. Siis võtsin seda olukorda rahulikult pingi peal istudes ning pärast mööda linna jalutades kuivasid nad ära. Nii tähistasingi mina selle suve lõppemist loodetavasti väärikalt.