laulupidu

Käisin laulu- ja tantsupeol. Tore oli, et leidsin oma pinginaabri, kellega koos üritust nautida. Üldiselt oli nii, et tuttavad kas laulsid ise või eelistasid pidu kodust jälgida. Pean rahulolevalt nentima, et otsus mitte laulda ei teinudki väga haiget. Eeliseid oli pealtvaataja rollis ka. Sain tantsupeo peaproovi näha tänu lauljast kolleegile. Koorilauljad levitasid tasuta peaproovi pileteid oma tuttavatele, kuna nad ise pidid samal ajal proovis olema. Suur tahtmine tuli ise tantsupeol jalga keerutada. Väga meeldisid ka Jaan Tätte tekstid, mida tantsude vahele loeti. Teisel päeval jälgisime rongkäiku raja äärest. Ma ei olnudki kunagi rongkäiku vaatamas käinud ja seda üldse täies pikkuses näinud. Maakondade esinejad püüdsid ikka rahvale huvitavat näha pakkuda - Põltsamaa loss, Jakobson & Koidula lõunalauas, Vändra karu jpm. Sinna juurde igasugused naljakad kõnelused rahva ja esinejate vahel, et miks te praegu ei laula - no me hakkame seal eemal nurga peal laulma. Puhkpilliorkestrid tegid võib-olla isegi minule enim meeldinud šõud koos oma pillidega (muidugi). Siis esimesel päeval tõdesime, et ilm läks liiga halvaks, et oleks jaksanud valikkoore kuulata. Ent kui koju jala jõudsime (8 km pärast, sest trollid olid täis), oli kell juba pool üks. Viimasel päeval panin rahvariided selga, et rohkem meeleolu tekitada. Läksime tund aega varem kohale, mis tagas meile istekohad selles tohutus rahvamurrus. Sinna me jäime neljaks tunniks ja mõnus oli. Mulle meeldisid väga mees- ja naiskoorid (üllatuslikult). Siis tegime ühe haagi lava taha, kus kohtusin korraks väliseestlastega ja jälgisime kontserdi lõppu lavale lähemal külje peal seistes. Ainult ühendkoore kuulates tabasin end mõttelt, et võiksin laval laulda selles kõige võimsamas osas ja näha üle platsi, kuidas lainet tehti. Ent laines osalised olime ikka. Pärast marssisime jälle koju, aga jalad olid väsinud, nii et hakkasin poole pealt siiski ühistransporti kasutama. Rahul, et kohal käisin, ja väga ei kurvasta, et ei osalenud.